Kognitiiv-käitumisteraapia
Lähtub ideest, mille kohaselt on meie emotsioonid ja käitumine seotud sellega, kuidas me oma kogemusi tõlgendame ja millise tähenduse neile omistame. Tajudes olukorras mingit ohtu, tunneme me enamasti ärevust ja võtame halvima ärahoidmiseks midagi ette; uskudes, et oleme midagi olulist kaotanud, tunneme kurbust ja tõmbume endasse; kui aga arvame, et keegi käitus lubamatult, tunneme viha ja püüame vastaspoolele õppetundi anda.
Mõtlemisvead
Emotsionaalsete probleemide ja psüühikahäirete puhul on meie hinnangud, järeldused ja ennustused sageli vildakad või moonutatud: me ei märka ega võta arvesse kõiki asjassepuutuvaid tõendeid, teeme järeldusi pigem oma emotsioonide ja varasemate kogemuste kui hetkeolukorra põhjaliku hindamise põhjal jne. Teraapia käigus püütakse sellised mõtlemisvead avastada ja neid korrigeerida. See parandab enamasti ka meeleolu.
Kindel ülesehitus ja eesmärgid
Kognitiiv-käitumisteraapia on kindla ülesehitusega ja lühiajaline, sellel on selged eesmärgid ja ravitehnikad, mille iseseisvat kasutamist õpetatakse raviprotsessi käigus ka abivajajale. Ravi käigus keskendutakse eelkõige teguritele, mis praegu, s.t. olevikus, probleeme säilitavad, muudetakse igapäevaeluga toimetulekut takistavat mõtteviisi ja käitumist.
Tüüpilise teraapiaseansi kirjeldus
Enamasti arutatakse teraapiaseansil läbi mõni konkreetne olukord, mil inimene end kas emotsionaalselt halvasti tundis või käitus viisil, millega ta ise rahule ei jäänud. Alustatakse olukorra kirjeldamisest: mis päeval ja mis kell see juhtus, kus inimene sel hetkel oli, kas ta oli üksi või kellegagi koos, mida ta sel ajal tegi, mida ta sel hetkel märkas jne. Seejärel püütakse määratleda, milliseid emotsioone inimene sel hetkel tundis ning millised mõtted ja kujutluspildid tal sel hetkel peast läbi käisid. Seejärel püütakse süstemaatiliselt asitõendeid läbi uurides hinnata nende mõtete tõepärasust ja/või kasulikkust. Kui leitakse, et selles olukorras tehtud järeldused on põhjendamata, siis otsustatakse, mida võiks sellest lähtuvalt tulevikus sarnasesse olukorda sattudes teisiti teha. Kui asitõendeid kaaludes selgub, et olukorrale antud hinnang oli adekvaatne, saab mõelda sellele, kuidas tulevikus selliseid probleeme ära hoida või leevendada.
Efektiivsus
Kognitiiv-käitumisteraapiaga on saavutatud häid, tihti medikamentoosse raviga võrreldavaid tulemusi mitmete levinud psüühiliste probleemide ja psüühikahäirete ravis. See on osutunud efektiivseks muuhulgas depressiooni, üldistunud ärevushäire, paanikahäire, sotsiaalfoobia, mõnuainete kuritarvitamise, söömishäirete ja paarisuhtega seotud probleemide puhul. Samuti on kognitiiv-käitumisravi põhimõtteid kasutatud tervete inimeste heaolu edendamiseks. Kognitiiv-käitumisteraapia on kasulik ka tagasilanguste ennetamise seisukohast.